ОГРАНИЧЕНИЕ НА ИСПОЛЬЗОВАНИЕ МОТОРОВ
- heino
- Клуб "Striborg"
- Сообщения: 1972
- Зарегистрирован: 21 дек 2006, 22:57
- Реальное Имя: Хейно
- Откуда: EST,ANTSLA
- Благодарил (а): 122 раза
- Поблагодарили: 46 раз
ОГРАНИЧЕНИЕ НА ИСПОЛЬЗОВАНИЕ МОТОРОВ
КТОТО МОЖЕТ ПОДСКАЗАТЬ,ПОЧЕМУ ОНО НУЖНО,КОМУ КАКОЙ ПЛЮС ОТ ЕТОГО.
ПОцему етот запрет касаетса електромоторов,берега зе неболтаетса от използования електромотора.Мозет клУб мозет помоЧ с поиском ответа на етот вопрос.
ПОцему етот запрет касаетса електромоторов,берега зе неболтаетса от използования електромотора.Мозет клУб мозет помоЧ с поиском ответа на етот вопрос.
Последний раз редактировалось heino 22 мар 2007, 08:53, всего редактировалось 1 раз.
- heino
- Клуб "Striborg"
- Сообщения: 1972
- Зарегистрирован: 21 дек 2006, 22:57
- Реальное Имя: Хейно
- Откуда: EST,ANTSLA
- Благодарил (а): 122 раза
- Поблагодарили: 46 раз
veeseadus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769937
§ 18. Veeliiklus
(1) Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata.
(2) Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal.
(3) Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.
(4) Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal veesõidukitega liigelda ei tohi, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid.
(5) Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek:
1) ohustab veeliiklust;
2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid;
3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
4) häirib teisi veekogu kasutajaid;
5) ohustab jääleminejaid.
(6) Maavanema käesoleva paragrahvi lõike 5 kohased korraldused tehakse avalikult teatavaks ning nad jõustuvad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.
(7) Keegi ei tohi veeliiklust ohustada. Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest.
(8) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded kehtestab keskkonnaminister.
(9) Veekogude kasutamist lennunduses reguleerib lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376).
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
§3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene veesõidukite kasutamisel järelevalveks, päästetöödeks ja riigi poolt tellitud uuringute täitmisel.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp ... &id=224647
§ 18. Veeliiklus
(1) Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata.
(2) Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal.
(3) Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.
(4) Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal veesõidukitega liigelda ei tohi, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid.
(5) Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek:
1) ohustab veeliiklust;
2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid;
3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
4) häirib teisi veekogu kasutajaid;
5) ohustab jääleminejaid.
(6) Maavanema käesoleva paragrahvi lõike 5 kohased korraldused tehakse avalikult teatavaks ning nad jõustuvad ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.
(7) Keegi ei tohi veeliiklust ohustada. Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest.
(8) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded kehtestab keskkonnaminister.
(9) Veekogude kasutamist lennunduses reguleerib lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376).
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
§3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene veesõidukite kasutamisel järelevalveks, päästetöödeks ja riigi poolt tellitud uuringute täitmisel.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp ... &id=224647
- heino
- Клуб "Striborg"
- Сообщения: 1972
- Зарегистрирован: 21 дек 2006, 22:57
- Реальное Имя: Хейно
- Откуда: EST,ANTSLA
- Благодарил (а): 122 раза
- Поблагодарили: 46 раз
Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
Я разговаривал по этому поводу с руководителем отдела рибних запасов.Оказиваетса што болшенство против и возврата к этому проекту при нинешнем руководстве неожидаетса.А вот добитса иследования по имеюшимся разпоряжении министра окружающей нас среды о вреде или пользе запрета на использования мотором оборудованых лодок в озёрах менше 100га.,И реках шириной мене 10 метров никак не удаётса.
Но, хочу приметить што запрет на исползования моторов некасаетса искуственно созданых одоёмов и каналов.Пользутес смело ,если нет других ограничений от местной власти!
Я разговаривал по этому поводу с руководителем отдела рибних запасов.Оказиваетса што болшенство против и возврата к этому проекту при нинешнем руководстве неожидаетса.А вот добитса иследования по имеюшимся разпоряжении министра окружающей нас среды о вреде или пользе запрета на использования мотором оборудованых лодок в озёрах менше 100га.,И реках шириной мене 10 метров никак не удаётса.
Но, хочу приметить што запрет на исползования моторов некасаетса искуственно созданых одоёмов и каналов.Пользутес смело ,если нет других ограничений от местной власти!
- heino
- Клуб "Striborg"
- Сообщения: 1972
- Зарегистрирован: 21 дек 2006, 22:57
- Реальное Имя: Хейно
- Откуда: EST,ANTSLA
- Благодарил (а): 122 раза
- Поблагодарили: 46 раз
Сегодня наконец ,после многчислених напоминаний получил ответ на то почему в Виртсярве(средная глубина1,8м),Лахепера(1м) можно ехать и и Ухтярве(18м)нелзя ехать моторами!Главний аргумент-это вмешивания ила винтом!А честно говаря для риби било лучше если ми вообше ничем неплавали,што и предложил учесть и соответствено изменить законах.
Tere,
Saadan Teile Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67
"Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded", millega kehtestati
piirangud mootorpaatide kasutamisele väikestes siseveekogudes,
seletuskirja. Selgub, et vastavad piirangud kehtivad juba alates 1998.
aastast https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=89256 ning 2002.
aastal kinnitatud määrusega neid ei muudetud.
Piirangute kehtestamise argumentideks olid muuhulgas asjaolud, et kuna
enamasti ei ole meie järved eriti sügavad,:evil: siis tiivikuga üles keeratud
muda võib taassettides matta kalakoelmuid. Samuti on keeld kallaste
uhtumise ärahoidmiseks jõgedel ja järvedel.
Lugupidamisega
Ain Soome
Keskkonnaminsiteeriumi
kalavarude osakonna juhataja
SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse “Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded” eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määruse kehtestamise vajadus tulenes otseselt “Meresõidu ohutuse seaduse” (RT I 2002, 1,1; 61, 37; 63, 387) vastuvõtmisest, millega vähendati “Veeseaduse” § 5 lõike 2 punktiga 2 Keskkonnaministeeriumi poolt reguleeritavate toimingute ulatust. Määruse eelnõus on täpsustatud ka teisi seni kehtiva keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431) sätteid ning sisse viidud normitehnilisi muudatusi, mille tulemusena senine määrus on vajalik tunnistada kehtetuks.
Eelnõu ja seletuskirja koostas veeosakonna spetsialist Jüri Kaljumäe (62 62 852, jyri.kaljumae@ekm.envir.ee).
Keeletoimetaja on haldusosakonna spetsialist Enel Ormus (62 62 906, enel.ormus@ekm.envir.ee). Juriidilise korrektsuse tagas õigusosakonna jurist Eda Pärtel-Reis (62 62 825, eda.partel@ekm.envir.ee).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega kehtestatakse veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded Eesti Vabariigi siseveekogudel, välja arvatud laevatatavatel veekogudel: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani, Peipsi järv, Pihkva järv, Lämmijärv, Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.
Veesõiduk määruse tähenduses on ujuvvahend veekogul liiklemiseks (purjelaud, purjejaht, mootorpaat, võistluspurjekas, veesuusarobot, jeti, surfjet, ruhi, ruup, lodi jt) välja arvatud laev kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka veesõidukit kogupikkusega 12–24 meetrit, mida kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks või koolituseks (välja arvatud väikelaevajuhtide väljaõpe) või riigihaldusülesannete täitmiseks.
Veesõidukite lubatud piirkiirus ei tohi üldjuhul ületada 30 km/h, kui maavanem ei ole otsustanud teisiti. Piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel.
Määruses on esitatud piirangud mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel.
Järvedel supelrandade akvatooriumit tähistavatele poidele ei tohi veesõidukiga sõita lähemale, kui 50 meetrit. Samuti on määruses reguleeritud veesõidukite liiklemine jõgedel, kus on poidega tähistatud supluskohad.
Veesõidukite kasutamisega seotud tähistavate märkide paigaldamist korraldab veekogu omanik või valdaja vastavalt “Meresõiduohutuse seaduse” alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korrale.
Määruse järgi tuleb veesõidukeid hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ja neid ei saa kasutada kõrvalised isikud.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431)
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste õigusaktidega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Veesõidukite kasutamine ja hoidmine mittelaevatatavatel siseveekogudel on liikmesriikide pädevuses ning seda ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestamine Eesti avalikult kasutatavatel siseveekogudel tagab veesõidukite kasutamisel ja hoidmisel loodushoiu, veekaitse ning veekogu omanike ja supluskohtade kasutajate huvide kaitse.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamisest täiendavaid kulutusi riigieelarvest ei tule.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud Keskkonnainspektsiooniga ning esitatud märkused on arvesse võetud, samuti keskkonnateenistustega, kellede esitatud märkustega on arvestatud võimaluste piires.
Heiki Kranich
Minister Sulev Vare
Kantsler
Tere,
Saadan Teile Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67
"Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded", millega kehtestati
piirangud mootorpaatide kasutamisele väikestes siseveekogudes,
seletuskirja. Selgub, et vastavad piirangud kehtivad juba alates 1998.
aastast https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=89256 ning 2002.
aastal kinnitatud määrusega neid ei muudetud.
Piirangute kehtestamise argumentideks olid muuhulgas asjaolud, et kuna
enamasti ei ole meie järved eriti sügavad,:evil: siis tiivikuga üles keeratud
muda võib taassettides matta kalakoelmuid. Samuti on keeld kallaste
uhtumise ärahoidmiseks jõgedel ja järvedel.
Lugupidamisega
Ain Soome
Keskkonnaminsiteeriumi
kalavarude osakonna juhataja
SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse “Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded” eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määruse kehtestamise vajadus tulenes otseselt “Meresõidu ohutuse seaduse” (RT I 2002, 1,1; 61, 37; 63, 387) vastuvõtmisest, millega vähendati “Veeseaduse” § 5 lõike 2 punktiga 2 Keskkonnaministeeriumi poolt reguleeritavate toimingute ulatust. Määruse eelnõus on täpsustatud ka teisi seni kehtiva keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431) sätteid ning sisse viidud normitehnilisi muudatusi, mille tulemusena senine määrus on vajalik tunnistada kehtetuks.
Eelnõu ja seletuskirja koostas veeosakonna spetsialist Jüri Kaljumäe (62 62 852, jyri.kaljumae@ekm.envir.ee).
Keeletoimetaja on haldusosakonna spetsialist Enel Ormus (62 62 906, enel.ormus@ekm.envir.ee). Juriidilise korrektsuse tagas õigusosakonna jurist Eda Pärtel-Reis (62 62 825, eda.partel@ekm.envir.ee).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega kehtestatakse veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded Eesti Vabariigi siseveekogudel, välja arvatud laevatatavatel veekogudel: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani, Peipsi järv, Pihkva järv, Lämmijärv, Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.
Veesõiduk määruse tähenduses on ujuvvahend veekogul liiklemiseks (purjelaud, purjejaht, mootorpaat, võistluspurjekas, veesuusarobot, jeti, surfjet, ruhi, ruup, lodi jt) välja arvatud laev kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka veesõidukit kogupikkusega 12–24 meetrit, mida kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks või koolituseks (välja arvatud väikelaevajuhtide väljaõpe) või riigihaldusülesannete täitmiseks.
Veesõidukite lubatud piirkiirus ei tohi üldjuhul ületada 30 km/h, kui maavanem ei ole otsustanud teisiti. Piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel.
Määruses on esitatud piirangud mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel.
Järvedel supelrandade akvatooriumit tähistavatele poidele ei tohi veesõidukiga sõita lähemale, kui 50 meetrit. Samuti on määruses reguleeritud veesõidukite liiklemine jõgedel, kus on poidega tähistatud supluskohad.
Veesõidukite kasutamisega seotud tähistavate märkide paigaldamist korraldab veekogu omanik või valdaja vastavalt “Meresõiduohutuse seaduse” alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korrale.
Määruse järgi tuleb veesõidukeid hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ja neid ei saa kasutada kõrvalised isikud.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431)
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste õigusaktidega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Veesõidukite kasutamine ja hoidmine mittelaevatatavatel siseveekogudel on liikmesriikide pädevuses ning seda ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestamine Eesti avalikult kasutatavatel siseveekogudel tagab veesõidukite kasutamisel ja hoidmisel loodushoiu, veekaitse ning veekogu omanike ja supluskohtade kasutajate huvide kaitse.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamisest täiendavaid kulutusi riigieelarvest ei tule.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud Keskkonnainspektsiooniga ning esitatud märkused on arvesse võetud, samuti keskkonnateenistustega, kellede esitatud märkustega on arvestatud võimaluste piires.
Heiki Kranich
Minister Sulev Vare
Kantsler
- Pikekiller
- Активный участник форума
- Сообщения: 584
- Зарегистрирован: 06 июн 2006, 06:02
- Откуда: из спиннингуев
- Благодарил (а): 7 раз
интересно,если перевести им этот монументальный труд.какой будет ответ кескконнаамета?heino писал(а):Сегодня наконец ,после многчислених напоминаний получил ответ на то почему в Виртсярве(средная глубина1,8м),Лахепера(1м) можно ехать и и Ухтярве(18м)нелзя ехать моторами!Главний аргумент-это вмешивания ила винтом!А честно говаря для риби било лучше если ми вообше ничем неплавали,што и предложил учесть и соответствено изменить законах.
http://motolodka.ru/ecology/eco.htm
- Pikekiller
- Активный участник форума
- Сообщения: 584
- Зарегистрирован: 06 июн 2006, 06:02
- Откуда: из спиннингуев
- Благодарил (а): 7 раз
статью так нельзя посылать,надо переработать-что-то надо выкинуть,в общем редактировать.и Андрей прав,надо переводить на эстонский.может перевести от клуба как-то и отправить(вы сами решите) ,а то ты и так делаешь многоheino писал(а):ВО,спосиба,я им пошлю,они тмам мло-малcки руский ещо незабили.
з.ы. особенно надо убрать критику в адрес америкосов,а то в кескконнаамете у всех будут инфаркты!
з.з.ы. и главное-там речь идет о 2Т моторах!а если сюда подвести,что сейчас в Эстонии в основном 4Т,то получится,что экология только проигрывает от запрета на моторы
- Bes
- Активный участник форума
- Сообщения: 1388
- Зарегистрирован: 02 авг 2006, 14:14
- Реальное Имя: Andrei
- Откуда: Helsinki, Finland
- Благодарил (а): 46 раз
- Поблагодарили: 289 раз
Я либо тупой, либо еще че-то не понимаю...Dimas писал(а):"Главний аргумент-это вмешивания ила винтом"
Взмешивание ила может происходить максимум на полуметровой глубине! Ну может метр, хотя сомневаюсь... Как можно взмесить ил на глубине хотя бы полтора метра - с интересом посмотрел бы тестовые испытания чиновников из Кескконнаамета!
- Pikekiller
- Активный участник форума
- Сообщения: 584
- Зарегистрирован: 06 июн 2006, 06:02
- Откуда: из спиннингуев
- Благодарил (а): 7 раз
я бы указал на тот факт,что моторы насыщают воду кислородом(так,что нейтрализуют вред от 2Т ) и это можно выставить,как контраргумент.Dimas писал(а):В приведенной выше статье речь идет только о вредности выхлопа лодочными моторами, кесконнамет со слов Хейно оперирует другим фактором: дословно "Главний аргумент-это вмешивания ила винтом".
Так что, мое ИМХО, надо искать материал в этом направлении и не забывать про электромоторы.
парадокс,но если встать на позицию кескконнаамета,то электромоторы-главные вредители:муть поднимают,а кислорода не дают
- Dimas
- Активный участник форума
- Сообщения: 1614
- Зарегистрирован: 05 июн 2006, 14:08
- Откуда: Tallinn
- Благодарил (а): 169 раз
- Поблагодарили: 347 раз
Если быть точнее, то в ответе кескконнамета говорится, поскольку большинство наших озер имеют небольшую глубину, то поднятый со дна ил может загубить места нерестилищ рыб, кроме того, возникает опасность подмывание берегов на речках и озерах.Bes писал(а): Я либо тупой, либо еще че-то не понимаю...
Взмешивание ила может происходить максимум на полуметровой глубине! Ну может метр, хотя сомневаюсь... Как можно взмесить ил на глубине хотя бы полтора метра - с интересом посмотрел бы тестовые испытания чиновников из Кескконнаамета!
Лично я не вижу в этих аргументах запретного фактора для электромоторов.
- Bes
- Активный участник форума
- Сообщения: 1388
- Зарегистрирован: 02 авг 2006, 14:14
- Реальное Имя: Andrei
- Откуда: Helsinki, Finland
- Благодарил (а): 46 раз
- Поблагодарили: 289 раз
Опять-таки ну максимум метр глубины!!! А на более глубоких местах - как?!Dimas писал(а):Если быть точнее, то в ответе кескконнамета говорится, поскольку большинство наших озер имеют небольшую глубину, то поднятый со дна ил может загубить места нерестилищ рыб, кроме того, возникает опасность подмывание берегов на речках и озерах.
- Pikekiller
- Активный участник форума
- Сообщения: 584
- Зарегистрирован: 06 июн 2006, 06:02
- Откуда: из спиннингуев
- Благодарил (а): 7 раз
кстати,по этой причине в России до 01 июня запрещено движение моторных лодок под мотором по несудоходным рекам,а на судоходных движение под мотором разрешается только на фарватере.т.е. доехал до места,заглушил и к берегу на веслахDimas писал(а):Если быть точнее, то в ответе кескконнамета говорится, поскольку большинство наших озер имеют небольшую глубину, то поднятый со дна ил может загубить места нерестилищ рыб.
Последний раз редактировалось Pikekiller 24 авг 2007, 10:55, всего редактировалось 1 раз.
- Pikekiller
- Активный участник форума
- Сообщения: 584
- Зарегистрирован: 06 июн 2006, 06:02
- Откуда: из спиннингуев
- Благодарил (а): 7 раз
надо будет на мотолодку сообщить,что есть таки ОДИН человек,который поддерживает такой законDimas писал(а): Во, думаю это может быть предложением.
если серьёзно,то сломанные винты говорят о том,что народ все-таки тусуется по мелям,но какое это отношение имеет к нерестовым местам?
рыба,в основном,нерестится в траве,а туда точно на моторе не пойдешь.
если уже защищать нерестилища,то давайте вообще моторы запретим т.к. все лето кто-то да нерестится